Neerukivid põhjustavad paljudel inimestel vaevusi just soojade ilmade ajal, kuigi kivid võivad kujuneda juba talvekuudel. Cleveland Clinicu uroloogi Adam Coheni sõnul mõjutavad suvist neerukivihooaega muu hulgas vedelikupuudus, suurem liikumine ja talvel uriinis suurenev kaltsiumisisaldus.
Miks neerukivid suvel liikuma hakkavad?
Neerukivid muutuvad sageli tuntavaks alles siis, kui need väljuvad neerust ja liiguvad kusejuhasse. Cohen selgitab, et valu tekib siis, kui kivi põhjustab takistuse, sest enamikul inimestel on kusejuha läbimõõt vaid 2–3 millimeetrit.
Talvel võib uriinis olla rohkem kaltsiumi, mis soodustab kivide kujunemist. Väiksem füüsiline aktiivsus ja rikkalikum pühadetoit võivad riski suurendada, sest vähene liikumine võib kaasa tuua luukoe lagunemist ning sool ja oksalaat toidus võivad kivide teket toetada.
Peamised sümptomid ja riskitegurid
Soojade ilmade saabudes suureneb higistamine ja vedelikuvajadus. Kui inimene ei joo piisavalt, muutub uriin kontsentreeritumaks ning juba tekkinud kivid võivad kasvada või liikuma hakata.
- verine, hägune või ebameeldiva lõhnaga uriin;
- valu või raskus urineerimisel;
- sagenenud urineerimisvajadus;
- torkiv valu alaseljas või kõhus;
- iiveldus, oksendamine, palavik või külmavärinad.
Neerukivide riski võivad suurendada varasemad kivid, perekondlik eelsoodumus, diabeet, podagra, Crohni tõbi, korduvad kuseteede infektsioonid, teatud ravimid, vähene veejoomine ja rohke higistamine õues. Riski vähendamiseks soovitab Cohen süüa rohkem puu- ja köögivilju, piirata loomset valku ja naatriumi ning hoida uriin väga helekollane; suure riskiga inimestel võib eesmärk olla 2,5 liitrit uriini päevas.
