Eesti meeste võrkpallikoondis alustab tänavust Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri reedel, kui vastaseks on Serbia. Eesti alagrupimängud peetakse Tamperes, kus koondise peamiseks sihiks on pääs sõelmängudele. Tegemist on eesmärgiga, mis on viimastel aastatel korduvalt käest libisenud.
Sõelmängud on Eestile jäänud kättesaamatuks
EM-finaalturniiri formaat muutus 2019. aastal, kui osalejate arv tõsteti 24 koondiseni. Laiendatud turniirisüsteemile vaatamata pole Eesti sellest ajast peale kordagi alagrupist edasi jõudnud.
Viimane kord, mil koondis alagrupibarjääri ületas, oli 2015. aasta. Tookord saavutas Eesti oma ajaloo parima tulemuse – 11. koha. Just selle saavutuse kordamine või ületamine on ka tänavuse turniiri mõõdupuu.
Küsimused enne avavilet
Turniirieelne tähelepanu koondub eelkõige kahele teemale: kui suureks saab hinnata Eesti edasipääsu tõenäosust ning kes suudab platsil täita Tähe tühimiku. Kokku on enne finaalturniiri algust õhus kuus olulisemat küsimust, millele vastused annab alles mängude käik.
Avakohtumine Serbia vastu annab esimese selge mõõdupuu koondise tasemest. Serbia on üks Euroopa võrkpalli traditsioonilisi suurjõude, mistõttu on tegemist raske avaproovikiviga.
Peamised faktid
- Avamäng: reedel Serbia vastu
- Toimumispaik: Tampere
- Osalejaid finaalturniiril: 24 koondist, nii on see olnud alates 2019. aastast
- Viimane edasipääs alagrupist: 2015. aasta
- Eesti parim tulemus EMil: 11. koht
Alates formaadi laiendamisest on Eesti jäänud igal turniiril alagrupifaasi. Tamperes algav turniir annab koondisele uue võimaluse see seeria katkestada ja jõuda esimest korda kümne aasta jooksul mängudesse, kus jagatakse edasipääsukohti.
