Raskete haiguste diagnoosimiseks ja kasvajate uurimiseks ei pruugi tulevikus enam olla vaja valusaid koeproove. Eestis kaitstud doktoritöös uuris Tallinna Ülikooli biomeedik Danilo Mladenović, kuidas saada sama teave kätte vereproovist. Tema töö viib meditsiini lähemale ajale, mil patsiendi tervislikku seisundit saab hinnata ühe väikese vereproovi abil.
Miks praegu on vaja biopsiat
Kasvaja või mõne muu kahjustatud elundi seisundi mõistmiseks peavad arstid praegu sageli võtma patsiendilt koetüki. Seda nimetatakse biopsiaks ja see on patsiendile valus. Kui haiguse kulgu tuleb jälgida, võib biopsiat olla vaja korduvalt.
Vereproov kui uus võimalus diagnoosimisel
Danilo Mladenović otsib viise, kuidas leida verest sama teave, mida praegu saadakse koeproovist. Teadlase eesmärk on lugeda verest välja organismi signaale, mis näitavad, mis toimub kasvajas või kahjustatud elundis. Nii saaks vereproovi abil hinnata ka seda, mis toimub organismi sees.
Kui selline meetod jõuab kliinilisse praktikasse, oleks sellest patsientidele kaks peamist kasu. Neid kirjeldab Tallinna Ülikooli teadlase töö järgmiselt:
- patsiendid ei peaks enam läbima korduvaid biopsiaid;
- haigusi oleks võimalik avastada varem.
Uuringu põhifaktid
- Teadlane: biomeedik Danilo Mladenović
- Asutus: Tallinna Ülikool
- Töö: Eestis kaitstud doktoritöö
- Eesmärk: asendada valusad koeproovid vereprooviga, et diagnoosida raskeid haigusi ja uurida kasvajaid
Vereproovil põhinev diagnostika on patsiendile vähem koormav kui koeproovi võtmine. Seetõttu peetakse Tallinna Ülikoolis tehtud uurimistööd oluliseks sammuks meditsiini arengus, eriti kasvajate diagnoosimisel ja haiguste jälgimisel.
