Tartu Ülikooli teadlased on jõudnud jälile, miks Pfizeri vaktsiin osal inimestel kõrvaltoimeid tekitab. Uuringu aluseks on ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete küsimustik, millele vastas ligi 46 000 Eesti geenidoonorit. Kogutud andmed moodustavad ühe suurima omataolise andmekogu.
Miks kõrvaltoimete küsimustik loodi
Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et inimesed võivad kogeda ravimitest või vaktsiinidest tingitud ebameeldivaid sümptomeid, mida ei registreerita üheski andmebaasis. Seetõttu võivad osa kõrvaltoimetest jääda ametlikus statistikas kajastamata. Selle lünga täitmiseks töötasid Tartu Ülikooli teadlased välja eraldi küsimustiku, mis kogub kõrvaltoimete kohta andmeid otse inimestelt endilt.
Uuringu peamised arvud
Küsimustikule vastasid Eesti geenivaramu doonorid ning paljud neist teatasid kogetud kõrvaltoimetest. Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimeid kirjeldas eraldi kaks suurt vastajate rühma.
- Küsimustikule vastas ligi 46 000 Eesti geenidoonorit.
- Üle 13 000 vastanu teatas ravimitega seotud kõrvaltoimetest.
- Ligi 16 000 vastanu teatas vaktsiinidega seotud kõrvaltoimetest.
- Andmestik on üks suurimaid omataolisi.
Patsiendi kogemus keskmes
Tartu Ülikooli teadlaste kogutud andmekogu aitab mõista ravimite ja vaktsiinidega seotud kitsaskohti just patsiendi vaatenurgast. Erinevalt tavapärastest andmebaasidest põhineb see inimeste endi kirjeldatud kogemustel.
Andmestiku põhjal uurisid teadlased ka seda, miks Pfizeri vaktsiin põhjustab kõrvaltoimeid ainult osal vaktsineeritutest. Nii suur patsientide teadetel põhinev andmekogu võimaldab ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimeid senisest täpsemalt uurida.
--- Lähteartiklis polnud kirjas, mis on Pfizeri vaktsiini kõrvaltoimete põhjus, seega jätsin selle välja. Kuna allikas oli lühike ja midagi juurde lisada ei tohtinud, jääb tekst umbes 270 sõna juurde ehk lubatud vahemiku alumisse otsa.
