Läti arst-patoloog Miķelis Pūķis diagnoosib vähki patsientidega kohtumata, sest tema töö käib mikroskoobi taga. Patoloog määrab kindlaks kasvaja tüübi. Selle põhjal otsustavad onkoloogid, kuidas patsienti ravida.
Patoloogi patsiendid on enamasti elus
Patoloogi töö puudutab peamiselt elavaid inimesi. Umbes 95 protsenti patoloogide patsientidest on elus ja ootavad oma diagnoosi. Pūķis ei võta neid vastu kabinetis ega külasta palatis. Ta uurib nende koeproove mikroskoobi all.
- Miķelis Pūķis on Läti arst-patoloog.
- Patoloog määrab kasvaja tüübi, millest sõltub onkoloogide raviotsus.
- Ligikaudu 95% patoloogide patsientidest on elavad inimesed, kes ootavad diagnoosi.
- Mõnda kasvajat näeb patoloog vaid kord viie aasta jooksul.
Haruldase kasvaja äratundmine mikroskoobi all
Pūķise sõnul rõõmustab teda töös kõige rohkem hetk, mil ta tunneb kohe ära kasvaja, mida talle pole kunagi õpetatud, kuid millest ta on lugenud. Seda tunnet võrdleb ta lapse rõõmuga jõulude ajal.
Arsti sõnul peavad patoloogid väga palju lugema ja pidevalt õppima, sest diagnoose tuleb järjest juurde. Mõnda kasvajat kohtab ta kord viie aasta jooksul. Mõnda näeb ta aga elus esimest korda.
Pūķis meenutab juhtumit, kus ta nägi mikroskoobi all midagi, millest oli lugenud 20 korda, kuid mida ta polnud kunagi päriselt näinud. Leid vastas täpselt raamatus kirjeldatule. Patoloog võrdleb seda ornitoloogiga, kes teab, milline lind välja näeb, kuidas ta laulab ja mida sööb, ning näeb teda lõpuks looduses.
