Brenti toornafta futuurid tõusid päevasisese tipuna 100,95 dollarini barrelist, ületades saja dollari piiri esimest korda pärast 24. juulit. Eesti aja järgi kell 13.33 maksis barrel 100,69 dollarit ehk 2,83 protsenti rohkem kui päev varem, USA sordi WTI hind oli samal ajal 95,21 dollarit. Augusti algusest on toornafta kallinenud ligikaudu veerandi võrra.
Hinnaralli taga on kartus, et Lähis-Ida sõjategevus piirab naftatarneid senisest kauem. Turgu survestavad USA ja Iraani vastastikused rünnakud ning Jeemeni huthide löögid Saudi Araabia pihta. USA sõjavägi teatas viie Iraani tankeri hävitamisest pärast katseid rünnata Ameerika sõjalaevu, samal ajal on konflikt jõudnud Saudi Araabia energiataristuni.
Punase mere marsruut surve all
Füüsilisel naftaturul hõrenevad puhvrid, mis aitasid esialgset tarnešokki leevendada. Punase mere kaudu kulgev vedu, mis on asendanud Hormuzi väinas tugevalt häiritud transporti, on nüüd samuti rünnakute mõjuväljas. Kütusekriisi ulatust ei näita üksnes toornafta börsihind: Euroopa diislikütuse futuurid maksid kolmapäeval barreli kohta ligikaudu 199 dollarit.
Pankade stsenaariumid ulatuvad 150 dollarini
- Bank of America: 95–120 dollarit, kui rünnakud hoiavad Hormuzi laevaliiklust tugeva surve all; suure energiataristu kahjustamisel ajutised hüpped kuni 150 dollarini; aasta teise poole keskmise prognoos tõsteti 83 dollarile.
- Morgan Stanley: neljanda kvartali keskmine Brenti hind 100 dollarit.
- Goldman Sachs: 85 dollarit detsembriks.
- HSBC: 90 dollarit kogu 2026. aasta keskmisena.
Need arvud kirjeldavad erinevaid ajavahemikke ega ole otseselt võrreldavad, kuid koos näitavad, et analüütikud ei oota üksmeelselt katkematut hinnatõusu. 150 dollarit on kriisistsenaarium, mitte ootus tavapärase hinnataseme kohta.
Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul kanduvad püsivalt kõrgemad energia-, veo- ja tootmiskulud järk-järgult teiste kaupade ning teenuste hindadesse, jättes tarbijatele pärast vältimatute arvete tasumist vähem raha. IMFi juht Kristalina Georgieva tõi märtsis välja rusikareegli: kui nafta kümneprotsendiline kallinemine püsib suurema osa aastast, lisab see maailma inflatsioonile 0,4 protsendipunkti ja vähendab üleilmset toodangut 0,1–0,2 protsenti.
Inglise keskpanga juht Andrew Bailey hoiatas teisipäeval, et energiahinnad suurendavad inflatsiooni ja intressimäärade tõusuriski. Kallim raha piiraks hinnasurvet, ent süvendaks energiakulude tõttu niigi nõrgenevat majandusaktiivsust. Otsustavaks saab kallinemise kestus: ühe börsipäeva ehmatuse elab majandus üle märksa kergemini kui olukorra, kus kõrged energiaarved kanduvad järjest uutesse hindadesse.
