Esmapilgul tavalised ja ohutuna näivad aiatööd panevad südame ning veresoonkonna märkimisväärselt proovile, hoiatab kardioloog dr Julija Jurgaitytė. Arsti sõnul kipuvad inimesed just saagikoristuse hooajal oma võimeid üle hindama. Kerge liigutamise asemel võib aias toimetamine tähendada tugevat füüsilist pingutust.
Suve lõpp on aias ja maakodus aasta üks kiireimaid aegu. Korraga tuleb ära koristada viimane saak, võtta üles kartul ja keeta köögis moosi. Kõik need toimetused kuhjuvad lühikesse ajavahemikku.
Miks sügisene töödekuhi südant koormab
Kardioloog rõhutab, et suur sügisene töödehulk võib olla südamele ootamatult ränk katsumus. Ohtu aitab märkamatuks muuta see, et aiatöid peetakse pigem kergeks liigutamiseks. Tegelikkuses on tegemist koormusega, mis paneb südame ja vereringe tööle täie jõuga.
Vaimne puhkus ei tähenda kehale kerget koormust
Värskes õhus toimetamine pakub vaimset puhkust ja mõjub taastavalt. Sama tegevus võib kehale siiski tähendada intensiivset pingutust. Dr Jurgaitytė osutab, et oma võimete ülehindamine ongi saagikoristuse hooaja peamine risk.
Hoiatus puudutab eelkõige neid, kes veedavad sügise alguse maakodus ja aias. Just seal koguneb lühikese ajaga suur hulk füüsilist tööd, mille tegelikku raskust ei osata alati hinnata. Saagikoristust tajutakse pigem hooajalise argitoimetusena kui koormusena, mis nõuab kehalt tõsist pingutust.
Olulisemad punktid
- Kes hoiatab: kardioloog dr Julija Jurgaitytė.
- Millal: suve lõpp ja saagikoristuse hooaeg.
- Tüüpilised tööd: viimase saagi koristamine, kartuli ülesvõtmine, moosikeetmine.
- Peamine risk: oma füüsiliste võimete ülehindamine.
- Mõju organismile: märkimisväärne koormus südamele ja veresoonkonnale.
- Levinud eksiarvamus: aiatööd on kerge liigutamine, mitte tugev füüsiline pingutus.
