Mitmikraketiheitjate HIMARS umbes 70-kilomeetrise laskeulatusega GMLRS-raketid on Eestisse jõudnud. Seda kinnitas kaitseminister Martin Herem raadiosaates „Uudis+”. Kuni 300-kilomeetrise laskeulatusega ATACMS-rakettide tarned on aga endiselt peatatud.

Iraani sõda peatas USA moonatarned

Eesti tellis Ameerika Ühendriikidest HIMARS-i jaoks kahte tüüpi laskemoona: ATACMS-rakette laskeulatusega kuni 300 kilomeetrit ja GMLRS-rakette laskeulatusega umbes 70 kilomeetrit. Kevadel peatas USA moonatarned Iraani sõja tõttu. Lühema laskeulatusega raketid on nüüd kohal, kuid pika laskeulatusega moona tarned on endiselt ootel.

„Kõik see, mis meil lepingus algselt oli, on tänaseks Eestis,” ütles Herem. Tema sõnul saabuvad järgmisel aastal Lõuna-Korea Chunmoo süsteemi laskeseadmed. Selle süsteemi laskemoon jõuab loodetavasti samuti järgmisel aastal, kuid tõenäolisemalt ülejärgmise aasta alguses.

Kaitseministri sõnul saab Eesti sel ja järgmisel aastal ka muud moona, mille laskeulatus on tublisti üle 50 kilomeetri ja ulatub umbes 100 kilomeetrini. See hõlmab nii suurtükimoona kui ka varitsevat õhuründemoona, mida Herem kirjeldas kui suuri tiibadega droone.

Eesti HIMARS-i võimekus kasvab

Eesti kaitseväel on praegu kuus mitmikraketiheitjat M142 HIMARS (High Mobility Artillery Rocket System). Aprillis sõlmisid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja USA kaitsetööstusettevõte Lockheed Martin lepingu kolme uue raketiheitja ostmiseks. Need peaksid Eestisse jõudma 2027. aastal.

HIMARS-i vahetatavasse raketikonteinerisse mahub üks kolmest relvavariandist:

  • GMLRS: kuus raketti laskeulatusega 15–92 kilomeetrit;
  • PrSM (Precision Strike Missile): kaks juhitavat raketti laskeulatusega 60–499 kilomeetrit;
  • ATACMS (Army Tactical Missile System): üks juhitav rakett laskeulatusega kuni 300 kilomeetrit.