Eesti haridusasutustel on nüüd olemas kirjalik tegevuskava juhuks, kui õpilane on teinud enesetapukatse või ennast tahtlikult vigastanud. Vaimse tervise organisatsiooni Peaasi.ee koostatud materjal «Enesetapukatse järgse tegutsemise juhis haridusasutusele» määrab ära, kes koolis mida teeb, millal kaasata spetsialiste ja kuidas teavitada lapsevanemat.
Juhis käsitleb ka riskide hindamist ning tuge nii kannatanud lapsele, tema perele kui ka juhtunust puudutatud kaaslastele ja personalile. Eraldi tähelepanu on pööratud sellele, kuidas hoida ära hirmu ja teadmatuse levikut teiste õpilaste seas. Kogu tegevus tugineb neljale läbivale aluspõhimõttele.
«Juhis annab koolile selguse, kes mida teeb, millal, kuidas lapsevanemat teavitada, kuidas hinnata riske ning kuidas toetada nii last, tema peret kui ka juhtunust mõjutatud kaaslasi ja personali,» ütles Peaasi.ee suitsiidiennetuse projektijuht Anna-Liisa Leppik. Tema sõnul on tegemist juhisega, mida loodetavasti kunagi vaja ei lähe, kuid mis annab koolile kindluse, kui midagi sellist siiski juhtub. Materjal on valminud koostöös praktikutega, kes on ise sarnaseid olukordi läbi elanud.
Kellele juhis on mõeldud
- üldhariduskoolid ja kutsekoolid;
- vajaduse korral kohandatuna ka noortekeskused ja huvikoolid;
- soovitus on liita tegevuskava kooli kriisiplaani osaks;
- juhise elemente tuleks personaliga regulaarselt läbi harjutada.
«Kuna kriitilisi olukordi tuleb ette pigem harva, siis tagab harjutamine vajaliku valmisoleku ja kindlustunde kriisiolukorraks,» märkis Leppik. Valmisoleku toetamiseks korraldatakse haridusasutustele õppusi, kus tegevuskava saab praktikas läbi mängida, ja esimesed neist on kavas juba käesoleval aastal. Rahvusvahelisel suitsiidiennetuspäeval 10. septembril toimub koolidele veebiseminar, kus juhendmaterjali lähemalt tutvustatakse.
Miks teema on koolidele oluline
Statistika kohaselt on enesetapp teismeeas üks peamisi surmapõhjuseid: 2024. aastal moodustas see ligi veerandi kõigist 10–19-aastaste surmadest. Enesetapukatseid tehakse hinnanguliselt ligikaudu kümme korda rohkem, kui on enesetapust põhjustatud surmasid. See tähendab, et igal aastal puutub sellise kriisiga kokku tuhandeid noori ja nende lähedasi.
Peaasi.ee on 2009. aastal loodud sotsiaalne ettevõte, mis suunab koolituste ja teenuste tulu sajaprotsendiliselt Eesti inimeste vaimse tervise toetuseks. Vaimse tervise murega saab pöörduda perearsti poole, nõu küsida tasuta nõuandetelefonilt 1220 või kasutada veebinõustamist keskkondades peaasi.ee ja lahendus.net. Kui elu on ohus, tuleb helistada hädaabinumbril 112.
