Eestis annetas 2025. aastal raha heategevuseks, usulistel põhjustel või otse abivajajatele 56% elanikest. Kogu Euroopas tegi seda ligikaudu kuus inimest kümnest. Andmed pärinevad Charities Aid Foundationi (CAF) värskest ülemaailmsest annetamisaruandest.
Aruande aluseks on 2026. aasta alguses korraldatud küsitlus, milles osales üle 60 000 inimese 105 riigist. Euroopa Liidus oli annetajaid kõige suurem osakaal Iirimaal, kus raha andis 77% elanikest. Järgnesid Holland 71% ja Horvaatia 68%-ga.
Eesti edestab annetajate osakaalult naaberriike
Eesti jagab oma 56%-ga Euroopa Liidu pingereas kaheksandat kohta Kreekaga. Teistes Balti riikides jäi annetajate osakaal madalamaks: Leedus annetas raha 54% ja Lätis 50% inimestest.
Sissetulekust annetatud osa: Euroopa jääb maailmast maha
Annetuste osakaalu järgi sissetulekust tõusis riikide seas esikohale Rumeenia, kus heategevusorganisatsioonidele, usulistel põhjustel ja otse abivajajatele antud toetused moodustasid keskmiselt 0,9% inimeste sissetulekust. Horvaatias oli sama näitaja 0,8% ja Iirimaal 0,7%. Eurooplased annetasid keskmiselt 0,6% sissetulekust, samal ajal kui maailma keskmine oli 1%.
Ükski Euroopa Liidu riik ei jõudnud maailma kümne heldeima annetaja hulka ning sissetulekust loovutatud osa poolest osutus Euroopa kõige vähem heldeks maailmajaoks. Maailma esikohal on Nigeeria keskmiselt 2,8%-ga sissetulekust. Kõik kümme heldeimat riiki kuulusid madala või madalama keskmise sissetulekuga riikide hulka ja kaheksa neist asuvad Aafrikas. Edetabeli lõppu jäi Jaapan 0,2%-ga.
Kellele eurooplased raha annavad
- 38% annetas heategevusorganisatsioonidele
- 26% andis raha otse abivajajatele
- 14% annetas usulistel põhjustel
- Kõige sagedamini toetati laste ja noortega seotud eesmärke
Annetamata jätmise peamise põhjusena nimetati rahapuudust — nii vastas 39% neist, kes polnud raha annetanud. Veel 17% eelistas aidata muul viisil, näiteks esemeid annetades või vabatahtlikku tööd tehes.
