Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) täiendas kognitiivse võimekuse languse ja dementsuse ennetamise soovitusi ning tõi välja seitse riskitegurit, mida varem eraldi ei käsitletud. Organisatsiooni hinnangul võivad need tegurid mõjutada nii aju tervist kui ka dementsuse kujunemise tõenäosust. Ajakohastatud juhis tugineb uutele teadustulemustele.
Mis juhises muutus
Tegemist ei ole täiesti uue dokumendiga, vaid 2019. aastal avaldatud ennetusjuhiste värskendatud versiooniga. Uuendus lähtub vahepeal kogunenud teadusandmetest, mis on täpsustanud arusaama aju tervist mõjutavatest teguritest. Seitse riskitegurit on uues versioonis välja toodud eraldiseisvalt, mitte osana varasematest laiematest soovitustest.
Vanus on riski peamine taustategur
Nii dementsuse kui ka kognitiivse võimekuse languse risk suureneb vanusega järsult. USA andmetel on 85. eluaastaks dementsus välja kujunenud ligikaudu ühel inimesel viiest ehk umbes viiendikul selles vanuserühmas. See tähendab, et haigestumise tõenäosus ei jaotu eluea lõikes ühtlaselt, vaid kasvab elu teises pooles kiiresti.
Osal inimestest on dementsuse tekkeks geneetiline eelsoodumus, mis suurendab riski sõltumata muudest asjaoludest. Pärilikkus ei ole siiski ainus mõjutegur.
Riski kujunemist mõjutavad märgatavalt ka eluviisid ja keskkonnategurid. Just seetõttu keskenduvad ennetussoovitused teguritele, mida on võimalik muuta või vähendada.
Peamised faktid
- Dokument: WHO juhised kognitiivse võimekuse languse ja dementsuse ennetamiseks
- Esmakordne avaldamine: 2019. aasta
- Uuendus: seitse seni eraldi käsitlemata riskitegurit
- Alus: uued teadustulemused
- Levimus USA-s: 85. eluaastaks tekib dementsus ligikaudu ühel inimesel viiest
- Riski mõjutavad: vanus, geneetiline eelsoodumus, eluviisid ja keskkonnategurid
Üks märkus: lähtetekstis ei ole neid seitset riskitegurit nimeliselt loetletud, seetõttu ei ole neid ka ümberkirjutuses nimetatud — nende lisamine nõuaks WHO juhise originaalteksti.
